Go reeglid

Varustus ja eesmärk

Go nupud on mustad ja valged läätsja kujuga kettad, mida nimetatakse kivideks. Go laud võib olla kas lame lauaplaat või traditsioonilisem jalgadega põrandalaud (go-ban). Mõlemal juhul on laud lihtsalt 19 × 19 joonega ruudustik ning kivid asetatakse joonte lõikepunktidele. Lühemate mängude ja algajate jaoks kasutatakse tavaliselt 13 × 13 ja 9 × 9 laudu.

Go on territooriumi hõivamise mäng – peamine eesmärk on piirata sisse võimalikult suur territoorium. Seejuures võib vastase kive vangistada ning mängu võidab lõpuks mängija, kellel on kõige rohkem territooriumi ja vangistatud kive.

Põhimõisted

Kõige olulisemad mõisted, mida mõista, on „grupp“ ja „vabaduspunkt“.

Kivigrupp on mis tahes ühevärviliste kivide kogum, mille kivid on omavahel ortogonaalselt ühendatud (horisontaalselt või vertikaalselt). Seega moodustavad kolm ühel joonel kõrvuti asuvat kivi grupi, sest iga kivi asub ortogonaalselt vähemalt ühe teise kivi kõrval. Seevastu kaks diagonaalselt kõrvuti asuvat kivi ei ole omavahel ühendatud ning moodustavad lihtsalt kaks ühe kiviga gruppi. Kui nende kahe diagonaalse kivi juurde lisada kolmas kivi nii, et see asub mõlema kõrval, moodustub kolmest kivist koosnev grupp. Grupis võib olla väga palju kive ja selle kuju võib olla keerukas, kuid põhimõte jääb samaks: kui kivi asub teise kivi kõrval ortogonaalselt, kuuluvad mõlemad kivid samasse gruppi.

Iga grupiga ortogonaalselt külgnev tühi punkt on selle grupi vabaduspunkt. Üksikul kivil keset lauda on seega 4 vabaduspunkti, üks igas neljas suunas. Kolmest kivist koosneval sirgel grupil laua servas on 5 vabaduspunkti – üks kummaski otsas ja 3 laua keskosa suunas. Üksikul nurgas asuval kivil on vaid 2 vabaduspunkti. Kaheksast kivist koosneval ruudukujulisel grupil, mis seisab üksinda, on 13 vabaduspunkti – 12 ümberringi ja 1 keskel.

Iga vastase kivi, mis asetatakse grupi kõrvale, vähendab selle vabaduspunktide arvu ühe võrra. Seega on üksikul kivil, mille põhja-, lõuna- ja idaküljel on vastase kivid, alles vaid 1 vabaduspunkt.

Go reeglid

Go pole mitte ainult silmale meeldiv – ka mäng ise on oma lihtsuses kaunilt elegantne. Sisuliselt on mängul vaid 3 reeglit:

• Alustades mustast, asetavad mängijad kordamööda lauale ühe kivi.
• Kui kivi asetamise tulemusel jääb vastaste grupil alles null vabaduspunkti, vangistatakse see grupp.
• Mängija ei tohi asetada kivi nii, et tekiks mõni varasem mänguseis.

Seega vangistatakse üksik kivi, kui vastane asetab selle nelja ortogonaalselt ümbritseva punkti peale neli kivi. Laua serval asuvast kahest kivist koosneva grupi vangistamiseks piisab neljast vastase kivist.

Silmad – Go võti

Oluline on mõista, et ruudukujuliselt paiknevast kaheksast kivist koosnevat gruppi on raske vangistada, sest kui vastane asetab grupi keskele kivi, vangistatakse see kivi enamasti kohe ümbritseva grupi poolt. Seetõttu ei teeks ükski mängija tavaliselt sellist käiku.

Grupi keskel olev tühi punkt on näide „silmast“. Silm on tühi punkt, mida ümbritsevad ortogonaalselt sama värvi kivid – vastasel on seda alati raske vallutada. Silmi pole siiski võimatu hõivata: kaheksast kivist koosneva grupi saab vangistada vastane, kes hõivab esmalt 12 ümbritsevat punkti. Seejärel on kaheksast kivist koosnev grupp haavatav – kui selle omanik asetab kivi grupi keskele, vangistatakse üheksast kivist koosnev grupp kohe, sest sellel pole enam ühtki vabaduspunkti. See on ainus olukord, kus vastane võib õigustatult asetada kivi keskele, sest nii kaotab grupp oma viimase vabaduspunkti ja vangistatakse. Äsja asetatud kivi jääks ümbritsetuna nelja vabaduspunktiga.

Sellest tuleneb Go kaitse põhitõde: iga kahe silmaga grupp on turvaline ja seda ei saa kunagi vangistada. Seda on lihtne mõista: grupi vangistamiseks tuleb kõrvaldada kõik selle vabaduspunktid, mistõttu tuleks hõivata mõlemad silmad. Kuna kummassegi silma asetatud kivi vangistataks kohe, on mõlema silma hõivamine võimatu. QED.

Kokkuvõtteks: silmad on kasulikud ning kahe silmaga grupp on haavamatu.

Muud terminid

„Ko“ on kohalik olukord, kus mänguseis võiks lõputult korduda. Tavaliselt on tegu lihtsa olukorraga, kus üks mängija saab kivi vangistada ja teine võib seejärel asetada kivi kohta, kus tema kivi just vangistati, ning võtta esimese mängija kivi omakorda vangiks. Kolmanda reegli tõttu ei tohi mängija siiski kohe asetada kivi nii, et taastuks eelnev seis. Enne ko-olukorra ümberpööramist peab mängija asetama vähemalt ühe kivi mujale, vastasel juhul korduks laua eelnev üldine seis.

„Seki“ on veel üks kohalik olukord. See termin tähistab piirkonda, kuhu kumbki mängija ei julge mängida, sest see võimaldaks vastasel vallutada territooriumi või kive.

„Sente“ tähendab olukorda, kus mängijal on võimalik teha käik, mis sunnib vastast vastukäiku tegema. Kui sente’i omav mängija teeb vastava käigu, kuid vastane ei vasta oodatud viisil, vaid teeb hoopis veel suurema ohuga käigu, öeldakse, et vastane on „sente enda kätte võtnud“.

Iga kivigruppi, mida ähvardab peatne vangistamine ehk millel on alles vaid üks vabaduspunkt, nimetatakse „atari“ seisus olevaks.

„Dame“ punkt on territooriumide vahel asuv tühi punkt. Dame-punktist pole kummalegi mängijale kasu. Dame-punktid jäetakse mängu lõpuni puutumata ning neid punktiarvestuses ei arvestata.

Alustamine

Go kasutab lihtsat ja tõhusat tasakaalustussüsteemi. Nõrgem mängija mängib alati mustade kividega, kuid asetab enne mängu algust lauale vastavalt händikäpile teatud arvu kive. Laual on üheksast esile tõstetud lõikepunktist koosnev ruudukujuline märgistus, mida nimetatakse „tähepunktideks“. Vajalik arv kive asetatakse tähepunktidele järgmiselt:

• 1-kiviline händikäp – ühele nurgas asuvale tähepunktile
• 2-kiviline händikäp – vastasnurkade tähepunktidele
• 3- ja 4-kiviline händikäp – 3 või 4 nurgas asuvale tähepunktile
• 5-kiviline händikäp – 4 nurgas asuvale tähepunktile + 1 külgmisele tähepunktile
• 6-kiviline händikäp – 4 nurgas asuvale tähepunktile + 2 vastaskülgedel asuvale tähepunktile
• 7- ja 8-kiviline händikäp – 4 nurgas asuvale tähepunktile + 3 või 4 külgmisele tähepunktile
• 9-kiviline händikäp – kõigile 9 tähepunktile

Go algus on ühtaegu kriitiline ja väga keeruline. Mängijad püüavad asetada kivid üksteisest piisavalt kaugele, et need hakkaksid piirama territooriume, kuid piisavalt lähestikku, et neid saaks rünnaku korral gruppideks ühendada. Esialgsed kivid asetatakse tavaliselt nurkade lähedale – nurgad on territooriumi hõivamiseks kõige lihtsamad, sest neid tuleb piirata vaid kahelt küljelt. Head mängijad alustavad kivide näiliselt juhusliku paigutamisega üle kogu laua, kuid tegelikult esitavad nad nõudeid kindlatele aladele. Pärast seda algusperioodi tekivad vaidlusaladel kohalikud kokkupõrked ja suuremad lahingud. Mängijad peavad suutma mõista ja lahendada kõiki väiksemaid konflikte, laskmata samal ajal pilgul üldiselt sõjapildilt kõrvale kalduda.

Lõpetamine

Lõpuks lepivad mängijad kokku, et rohkem kive pole võimalik asetada, sest kogu territoorium on hõivatud ja kõik kohalikud lahingud lõpule viidud. Mäng jätkub seni, kuni mõlemad mängijad sellega nõustuvad. Seejärel määratakse võitja ja võidu suurus.

Lühidalt tehakse seda, võrreldes territooriumipunktide arvu ja vangistatud kivide arvu summat. Kogusummad pole olulised – mõõdetakse nende vahet. Loendamist on tavaks teha järgmise protsessi abil, mis muudab selle palju lihtsamaks:

• Esmalt täidetakse kõik dame-punktid – mängijad asetavad kordamööda oma kive neutraalsetesse piirkondadesse, kuni kõik need punktid on täidetud. Tavaliselt loetakse neid mängu viimasteks käikudeks – mäng on lõppenud alles siis, kui kõik dame-punktid on täidetud.
• Kõiki surnud kive (vastase territooriumil olevaid kive) käsitletakse vangidena ning seetõttu eemaldatakse need nüüd laualt ja pannakse kummagi mängija võetud kivide hulka.
• Loendamise lihtsustamiseks asetatakse nüüd iga must vangikivi tagasi lauale mustale territooriumile ja valged vangikivid valgele territooriumile. Loogika on lihtne: iga vangikivi annab 1 punkti, seega läheb see punkt lauale asetamisel kaotsi, kuid vastane kaotab samal ajal ühe territooriumipunkti. Kokkuvõttes jääb punktivahe samaks.
• Loendamise hõlbustamiseks paigutatakse laual olevaid kive nüüd ümber, et territooriumid moodustaksid korrapärasemaid kujundeid. Seejuures jälgivad mängijad lihtsalt, et kummalegi kuuluv territoorium ei muutuks. Iga ümber tõstetud must kivi vabastab ühe territooriumipunkti, kuid selle kompenseerimiseks kaetakse mõni teine musta territooriumi punkt. Võimaluse korral kujundatakse territooriumid ristkülikuteks ning suuremad territooriumid muudetakse sageli kümne kordseteks aladeks.
• Kui laud ja vangikivid on sel viisil korrastatud, saab võitja ja võidumarginaali kiiresti kindlaks teha lihtsustatud territooriumide loendamise teel.

Kuna üldiselt tunnistatakse, et mustal on esimesena käies väike eelis, otsustatakse ilma kompensatsioonita mängud sageli kahe mängu põhjal, kus mängijad mängivad kordamööda mustade kividega. Pärast mõlema mängu lõppu liidetakse võidumarginaalid ning määratakse võitja.

Tänapäeval välja kujunenud alternatiivne viis selle ebavõrdsuse tasakaalustamiseks on anda valgele kummaski mängus 6,5 lisapunkti.

Tagasi mängu juurde